Puhas vesi on inimesele esmavajalik. Samal ajal kui inimeste arv kasvab, kasvab ka nõudlus vee järele. Kuna vesi on piiratud ressurss, tuleb kasutatud vett töödelda, et seda lõppkasutust pidevalt kasutada. Siin tulebki esile veepuhastussüsteemide tähtsus.
Veetöötlus aitab eemaldada veest saasteaineid ja ohtlikke aineid, muutes selle puhtaks ja ohutuks joomiseks ning muuks otstarbeks kasutamiseks. Kahjuks kasutab peaaegu 2 miljardit inimest maailmas kas töötlemata joogivett või saab vett ohtlikest või saastunud allikatest. Veekvaliteedi parandamiseks mõeldud süsteemide olemasolu aitab sellistesse olukordadesse sekkuda ja vältida ohtlikke veest põhjustatud intsidente, nagu vee kaudu levivad haigused ja surmajuhtumid.
Teisest küljest on veetöötlusest abi ka selle tagamisel, et vesi naaseb looduse ringlusse. Selle protsessi üks lõppkasutusi on vee ohutu tagasijuhtimine keskkonnaallikatesse, nagu jõgedesse, järvedesse ja ookeanidesse. Loomulikult peavad veepuhastusrajatised tagama, et vees ei oleks kahjulikke aineid, et vältida saastumist ja muid keskkonnale katastroofilisi probleeme, nagu veereostus.
Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuur (EPA) kehtestab organisatsioonidele juhised keskkonna ja inimeste tervise kaitsmiseks. Üks rikkumisi, mida EPA aruanne aitab kontrollida organisatsiooni keskkonnaohutuse järgimise osas, on veekogudesse sattuda võivate saasteainete ebaseaduslik heide. Selle näiteks on puhastamata ja saastunud reovee suunamine otse kanalisatsioonisüsteemi, mis on puhta vee seaduse rikkumine.